Elus pole midagi ületamatut, öeldakse. Kuid väga tihti peatuvad inimesed just siis, kui on jäänud astuda veel viimane samm imede ukseni. Just enne viimast sammu tundub sageli, et edasiteed justkui enam pole. Aastaid tagasi, kui Laima teda painanud selgrooprobleemiga voodis lamas, lakke vaatas ning minuteid ja tunde luges – millal veereb õhtusse taas üks päev, mil ta kõndida ei suuda –, oleks ta võinud oma saatusega lihtsalt leppida ning võtta kannatust kui igavest ja muutumatut.

“Mul kestis neli aastat probleem selgrooga, olukord oli nii halb, et ei saanud üldse kõndida,” meenutab naine veel nüüdki tõsisel ilmel. “Arstid ütlesid, et operatsiooni oleks väga raske teha, sest selgroolülidevahelised ligamendid olid omavahel sõlmes ja oli väga suur oht närve vigastada.”
Probleem seljaga oli alanud järk-järgult. Lastekunstikoolis õpetajatööd tegev Laima tundis alatasa, kuidas selgroog vöökohalt valutas. “Aga ma ei pööranud sellele piisavalt tähelepanu. Kuni ühel päeval mu jalad enam lihtsalt ei liikunud,” meenutab naine. “Ei saanud isegi tualetti minna ega ennast riidesse panna.”
Kui arstide ravimeetmed vilja ei kandnud ning ükski medikament valu enam ära ei võtnud, leidis Laima abi nõelravist, mis andis lühiajalise leevenduse. Paar nädalat pärast akupunktuuriseanssi tuli valu aga tagasi. “Ma lihtsalt lamasin ja nutsin,” kirjeldab naine oma tollast olukorda. “Valu oli nii tugev, nagu oleks pea tahtnud lõhkeda. Sain aru: olen elus midagi valesti teinud, et mul nii suured kannatused on.”
Kogu see aeg, mil naine kõndida ei saanud, hoolitses tema eest abikaasa. Ühel päeval aga luges abikaasa kuulutust, et nende kodulinnas on tulemas elamise kunsti kursus, kus õpitakse eneseabimeetodeid.

““Ilmselt on see seotud kunstiga,” mõtles mu abikaasa ja soovitas kursust, kuna olen kunstnik ja see peaks mulle sobima,” meenutab Laima naeratades. “Läksingi sellele kursusele. Läbisin enne nõelravikuuri, et valust vabaneda – siis sain väga vaevaliselt liikuda.” Aga pärast kuuepäevast elamise kunsti baaskursust juhtus ime – neli aastat peamiselt voodis lamanud naine suutis endale ise sukad ja jalatsid jalga panna. Ta sai ennast ise riietada! Ja kõndiminegi polnud enam nii vaevaline. “Sain aru, et see on minu tee. Pärast seda läksin edasijõudnute kursusele ja muutusin veel tugevamaks. Jätkasin kursustel õpitud praktikate tegemist ja nii tervenesingi.”

Juhib inimesi läbi igaviku

Päev-päevalt tuli ramm kehasse tagasi, kuni kannatustest sai Laimale möödanik. Arstid, kelle juurde ta uuesti läbivaatusele siirdus, olid imestunud, et ilma operatsioonita loksus kõik pealtnäha iseenesest paika. Viimaks oli selge, et mingit ravi Laima enam ei vaja.
Tegus naine aga jäi elamise kunsti õpetuse juurde ning jagab tänini neid teadmisi inimestega, kes otsivad tervenemise teed, aga ei tea, kuidas vabastada oma keha stressist ja pingetest. “Teen kursusi täiskasvanutele ja lastele, viin läbi igavikuprotsessi,” tutvustab Laima oma praeguseid tegemisi.
Laima õppis selgeks igavikuprotsessi, mida ta teeb vajadusel elamise kunsti baaskursuse läbinutele. Selle protsessi kaudu puhastuvad inimeste eelmised elud ja negatiivsed emotsioonid. See on sügav teraapiatöö, kuid samas tõhus. Väga sageli on probleemid seotud kinnijäämistega kaugetesse kogemustesse. “Vahel inimesed ei saa aru, miks mõni probleem neil nagu orav rattas keerleb – on jälle uuesti kohal ja hakkab otsast peale. Kui inimene selle probleemi põhjusest aru saab, siis mure kaob. Vahel vaikselt, vahel päevapealt,” teab naine oma valusast kogemusest.

Laima tutvus selle protsessiga suuresti läbi enda probleemi. “Vihastasin tühja-tähja peale, igasuguste väikeste asjade peale. See viha mõjutas mind väga tugevalt. Ma ei rääkinud sellest kellelegi, aga elasin seda enda sees väga üle. See segas mul elada. Mõtlesin, et kõik inimesed on minu moodi ja mõtlevad nii nagu mina. Aga ei olnud nii. Ma ei võtnud inimesi sellistena, nagu nad on, ja kannatasin seepärast. Ma ei saanud aru, mida selle vihaga teha. Kui kuulsin, et on olemas igavikuprotsess, siis läbisin selle ja mind aitas see väga. Muutusin palju. Seepärast õppisin ka ise selle protsessi läbiviijaks,” jutustab ta.
Tundub, et Laimale on antud oskus kogeda ja “lugeda” nähtamatut, tajuda peenemalt inimeste hingemaailma. Kunstnikuna on ta suutnud arendada oma loomingut nii, et ta maalidel elavad igavikumotiivid panevad vaataja hinge helisema. Huvitav on see, et just lähedalt vaadates, läbi maalitud detailide hingelise mõistmise hakkavad Laima pildid alateadvust puudutama ja tervendama.
Maalimine on kujunenud tervendusprotsessiks, kus ta saab inimese elus muuta asju paremuse poole. “Maalin läbi meditatsioonide. Kui on vaja teha tellimustöö mõnele inimesele, sest inimene tahab olla õnnelikum ja edukam, ta soovib, et hea hakkaks tema juurde tulema, siis ma istun meditatsiooni. Kujundid, mida maalida, tulevad mulle ise. Kui maalin pilti, siis olen nagu transiseisundis ja kõik toimub iseenesest,” kirjeldab naine oma erilist loomeprotsessi.
Need pildid on imeliselt kirkad, mõjudes nagu elueliksiir. “Aitan kõiki, kes minu juurde tulevad. Ma õnnistan neid inimesi. Õnnistus on energia, mis puhastab – et inimene tunneks, et kõik on energia, ja tuleks tagasi oma allika juurde. Saaks aru, et ta on looduse imeline looming.”
   
Pärand eelmistest eludest

Juba lapsena tundis Laima enda ümber energiaid, kuid ta ei teadnud ega osanud seda veel lahti seletada.
Ta nägi kujundeid, mida teised ei näinud. Esialgu see ehmatas ja hirmutas. “Energiate nägemise olen kaasa võtnud eelmistest eludest. See on umbes nii, nagu vaatad televiisorit ja seal näidatakse mingeid situatsioone – ka mina nägin oma sisemisel ekraanil erinevaid sündmusi,” kirjeldab naine endas toimuvat.
Laima on pea kogu elu osanud inimeste ellu tulevaid muutusi tunnetada. Kui temalt küsiti, mis ees ootab, ütles Laima lihtsalt naljapärast, mis siis küsijat ees ootab. See, mida ta inimese kohta nägi, oli tõde – nii juhtuski. “Oli aeg, kus ma lihtsalt lõpetasin sellise ütlemise ära, sest see sai teoks ega meeldinud inimestele.”
Kui praegu keegi temalt eesootava kohta küsib ja on valmis infot aktsepteerima, siis Laima seda ka annab. “Info tuleb minuni erinevat moodi – vahel tuleb pilt, mis räägib sellest, mida inimesel on vaja teha, ja vahel tuleb pilt ka sellest, mida ei ole vaja teha. Tuleb teadmine, mille eest tal on vaja ennast kaitsta. Inimene lihtsalt küsib ja mina vastan. Ja inimene ise juba vaatab, mis edasi saab,” selgitab Laima.

Laima korraldab kunsti ja enese avastamise teraapia kursusi, mille käigus inimesed sukelduvad iseendasse ja saavad muuta oma tulevikku helgemaks. “Igal inimesel on väga suur energia. On vaja luua selline ruum, et inimene vabaneks raskustest ja looks oma helge tuleviku. Kõik toimub armastuse ruumis, kus see on võimalik,” teab naine.
Kord kutsus Laima ka oma abikaasa sellele teraapiaõhtule. “Mu mees ütles alati, et ta ei oska joonistada. Aga ühel päeval lihtsalt nõustus ja tuli kursusele. Kui me teraapiaõhtul unistusi joonistasime, joonistas mees, kuidas me sõidame neljakesi oma perega Indiasse, ja joonistas Himaalaja mäed,” meenutab Laima.
Laima ütleb alati kogu grupile, et unistuste joonistamisel ärge mõelge sellele, kui palju on vaja energiat või raha nende unistuste täitumiseks või kas need on reaalsed või mittereaalsed unistused.
“Läks mööda aasta ning lihtsalt tekkis olukord, et kogu meie pere, mina koos mehe ja tütardega, sõitsime Indiasse. Aasta pärast seda läks mees grupiga Himaalajasse,” meenutab Laima oma mehe unistuse täitumist.
Nii juhtuvadki Laima kursuste ja tervendavate piltide kaudu teisedki imelised lood.
Üks naine kasvatas üksi oma tütart. “Ta tuli minu juurde ja ütles, et Laima, ma tahan, et mul oleks perekond. Ma ütlesin, et tule minu juurde kunstiteraapiasse ja joonista oma perekond ja sul tuleb perekond. Ta ütles, et ei oska joonistada, ja soovis, et mina talle pildi teeksin. Ta ostis siis minult maali. See oli suur maal, kuhu olin loonud perekonna,” kõneleb imepiltide maalija.

Pärast Laimalt pildi saamist ei olnud sellest naisest midagi kuulda, kuni ta pooleteise aasta pärast helistas ja andis edasi rõõmusõnumi: “Olen selle aja jooksul abiellunud, mul on kätel lapsuke ja ma olen jälle kolmandat kuud rase. Olen väga õnnelik.”
Ühel teisel emal oli oma tütrega raskusi, nad ei leidnud kuidagi ühist keelt. Ema palus Laimalt abi ja Laima maalis sellise pildi, kus tütar seisis lootoslille sees. Laima joonistas sinna kõik märgid, mis annavad kaitset ja parima muutuse elus. “See tüdruk on tänaseks väga palju muutunud. Nad mõlemad tegelevad nüüd elamise kunsti praktikatega. Nende elu on palju kergem ja õnnelikum,” ohkab kunstiravija kergendatult.

Õnn luuakse laulu ja naeruga

Laimal endal on kaks täiskasvanud tütart, kes on pärinud emalt kunstiande ja inimeste aitamise võimed. “Minu vanem tütar on sisekujundaja, interjööridisainer, aga noorem veel õpib. Neil mõlemal on väga hea intuitsioon ja nad aitavad inimesi, esialgu sõnadega.”
Laima vanaema ja tädi tervendasid inimesi taimedega. “Minagi olen ühes elus inimesi taimedega tervendanud,” selgitab leedulanna siiralt. “Lugesin käejooni, väga palju palvetasin.” Selles elus on talle antud peale energiate maalimise ka ruumide puhastamise võime. Ta on aidanud inimestel aru saada probleemidest, mis on seotud ruumides peituvate energiatega. Laima sõnul on väga oluline puhastada energiaid mitte ainult kodus, vaid ka kontorites ja tööruumides.
“Nii nagu me akna lahti teeme ja hea õhk sisse tuleb, nii on vaja energiaid puhastada. Me ise loome energia. Kui me oleme stressis ja pingetes, on ka energia meie ümber selline. Kui oleme rõõmsad, terved ja puhtad, siis on energia meie ümber samamoodi. Kui inimene peseb oma keha ja laulab duši all, siis ka tema aura puhastub. Lapsed armastavad väga pestes laulda,” selgitab ta rõõmsalt.

Iga hing siin planeedil valib õppetunnid nii, et ta saaks kasvada. Ka planeedil on praegu kasvamise aeg. Vaatamata kriisidele saab kõik olema hästi, näeb Laima planeedi tulevikku. “Inimestel on vaja rohkem palvetada ja kogu südamest häid asju teha,” on naine veendunud. “Soovin inimestele, et nad kuulaksid oma hinge häält, ja soovin kõigile õnne! Elu Maal on väga suur õnn, rõõm. Meil endal on vaja luua see pidu, iga päev, naeratusega. Mitte ükski elumoment ei kordu mitte kunagi. Kui sa oled ärganud, kui päev on alanud, siis rõõmusta selle üle. Elus on probleeme, aga need toimuvad selleks, et me kasvaksime. Kõiki õppetunde on vaja võtta tänuga. Iga päev me õpime, läbime suurt kooli ja seal avanevad anded. Elus on vaja teha seda, mis annab sulle hingerahu. Siis oled sa õnnelik.”