13 aastat tagasi sattus Mercedes Merimaa Inglismaal taimravi praktikumi dr Bachi kolleegi tütre juurde, kelle valduses on õieteraapia looja kogu raamatukogu. Selle naise ja raamatute abil tegi eestlasest tervendaja õieteraapiaga esimest korda tutvust ning tõi selle ravivormi ka Eestisse.
Inimene sarnaneb taimega
Sõltumata kultuuritaustast tunneb inimene hirmu ja ebakindlust, võib kaotada huvi ümbritseva suhtes, olla üksildane, ülitundlik, ahastuses, masenduses, meeleheitel või pühenduda liialt teiste eest hoolitsemisele. Taime energia ja inimese hing on omavahel vastavuses ning iga alajaotuse probleeme aitab leevendada mõni Bachi süsteemi taim.
Õieteraapia juured ulatuvad sajandite taha, sest ajast aega on kõigis kultuurides toodud hingeliselt äärmuslikes olukordades üksteisele lilli, olgu siis tegemist sünnipäeva või peiedega. Alati tekib lilli kingiks saades mingi tunne, selgitab õieterapeut. Kui lilli toob inimene, kellelt seda ootad, on neist saadav rõõm eriti suur.
Eestlaste rahvapärimuse kohaselt muutub see, kes peseb oma nägu hommikuste kortslehelt korjatud kastepiiskadega, ilusaks printsiks või printsessiks. Mercedes Merimaa sõnutsi on hommikused kastetilgad omamoodi "vanajumala õieteraapia". Tänapäeva inimestel on aga kiire ning õietilku tuleb võtta pudelist.
Õite energiat saab veega siduda kahel viisil. Ühe meetodi järgi pannakse lilleõied või taime ülemine osa puhtasse allikavette ja lastakse neil hommikul kell 9-11 päikese käes seista. Välja tuleb valida iga taime kõige harmoonilisemad esindajad, katkised ja vigaselt arenenud õied ei sobi.
Teise meetodi järgi tuleb oksi ja pungi keeta 20 minutit. Hiljem lisatakse tilkadele alkoholi, sobib näiteks brändi või konjak. See aitab õite energial vees püsida.
Hingevalu tekitab hädasid
Õieterapeudi väitel mõjuvad õietilgad aeglaselt, kuid kindlalt. Ta on tilkade abil aidanud töövõimeliseks inimesi, keda muidu tõid suurest kriisist välja vaid psühhoneuroloogiahaiglas tehtavad elektrishokid. Samuti on ta aidanud saada uuesti õppimisvõimeliseks lapsel, keda painasid ülitugevad enesetapumõtted. Tilgad on vähendanud koolistressi, aidanud narkomaane, leevendanud lähedase kaotusest ja lahutusest tingitud hingevalu.
"Kui miski läheb inimesele väga hinge, blokeerib see tema hinge harmooniamustri nii, et blokeering hakkab segama energia voolamist. Siis hakkavadki hädad kuhjuma," selgitab õieterapeut.
Tasakaalustada võiks ka inimese keha, ent kuna kogu füüsiline keha seisab hingeteraviku otsas, on parem nihutada hingeteravikku ehk muuta oma suhtumist. Kui kedagi on tabanud näiteks valus hingeline kaotus, saab ta õppetunni endale lahti seletada ja seda mõista, mitte aga olematuks muuta. Niisugust suhtumise muutumist taotlebki õieteraapia.
Õieteraapia tegutseb võnkesagedusel, mis jääb inimese tunnetusest väljapoole. Õietilku võttes hakkavad asjad korralduma nii, et tavainimene ei pruugi seda tähelegi panna.
Õrnad protsessid vajavad aega. Näiteks enesetapusooviga lapse puhul kulus tema õppimisvõime taastamiseks kaks aastat. Esimese edusammuna lõpetas laps katsed igast ettejuhtuvast aknast välja hüpata, seejärel hakkas tasapisi uuesti joonistama ja lugema ning hiljem sai tagasi julguse olla vahel üksi.
Mercedes Merimaa kasutab õigete taimede väljavalimiseks pendlit. Inimese hingelis-emotsionaalne väli on muutuv, kuid sageli jäävad põhitilgad samaks. Esimesel korral aitavad taimed, mis lähtuvad kõige valusamast probleemist. Hiljem saab järk-järgult tasandada kohti, mis on samuti tasakaalust väljas.
Kõrvalmõjusid ei ole
Igale inimesele tuleb appi üks põhitaim ja sõltuvalt olukorrast veel mitu taime. Iga taime sõnumi seletab õieterapeut ükshaaval lahti. Seejärel segab ta igast taimest kaks tilka 30 milliliitri veega, tehes ligikaudu 360kordse lahjenduse. Nõnda on ainet pudelis väga vähe, olemas on vaid informatsioon. Seda vedelikku tuleb sisse võtta mitu korda päevas mõne tilga kaupa.
Õieteraapial ei ole kõrvalmõjusid. See ravivorm toimib juhul, kui aitab inimest harmoonia poole. Vastasel korral läheb tilkade mõju lihtsalt mööda nagu nõrk tuulehoog.
Rahvakultuuris on ravimtaimedel ja puudel kindel sisu. See ei lange täiesti kokku nende energiavälja sõnumiga hingele, kuid kannab edasi sarnast iseloomu. Näiteks kanarbik on tuntud rahustava taimena, energiavälja järgi aga tuleb appi inimesele, kes ei taha olla üksi ega võtta kuulda oma sisehäält. Metsik kaer, mis tungib looduses võõrale põllule, tuleb õieteraapias appi inimesele, kes ei oska teha õiget valikut ning on nagu kala kuival.
Tamm on tuntud elujõulise ja tugeva puuna, hingeliselt aga tuleb appi inimesele, kes on muidu tugev isiksus, kuid väsinud võitlemast mure või haigusega. Tamm toob lootusetust seisust välja ja annab jõudu elu jätkamiseks.
Mis on õieteraapia?
Õieteraapia lõi möödunud sajandi algul inglise bakterioloog Edward Bach (1886-1936). Oma teadusliku uurimise laboratooriumis töötades tekkis tal küsimus: kui kõiki haigusi põhjustab bakter, miks ei saa siis kõiki inimesi ühtmoodi ravida, tappes selle bakteri?
Doktor jõudis järeldusele, et lisaks bakteritele peab haigustel olema sügavam põhjus. Ta põletas ära oma teadusliku uurimistöö labori, läks Shoti mägedesse elama ja lõi 36 taimele tugineva õieteraapia.
Bach leidis, et krooniliste haiguste algpõhjuseks on ebakõla keha ja hinge vahel. Kui hing on haiget saanud, annab ta sellest keha kaudu märku.
Alates 1930. aastatest on Bachi meetod leidnud kogu maailmas laialdast kasutamist. 2001. aastal ilmus kirjastuselt Maalehe Raamat Mall Värva koostatud "Bachi õieteraapia".
Soomlased on välja töötanud 24 taimega õieteraapia, mis loodi Frantsila ürditalus.
