Doktor Imre Rammul võtab naksaka randmeliigutusega rinnataskust tableti Cialist, uut meesterõõmu. Või hoopis naisterõõmu? Tahaks ironiseerida teemal, kuidas lastearst kannab alati kaasas kuuldetoru ja seksuoloog siis vastavalt potentsitabletti, aga hea psühholoogina keerab Rammul jutu tõsisele rajale. "Ma ütlen meestele sageli, et ärge võtke kunagi viimast tabletti ära. Teil ei pruugi seda tarvis minna, aga olukorra päästab teadmine, et see on taskupõhjas olemas," vahendab ta aastatepikkust kogemust potentsiprobleemidega meeste ravimisel.


Müütiline voodiilm

Väärarusaamu, mis seksuaalterapeutide kabinettides kummutamist ootavad, on psühhoterapeut/seksuaalnõustaja Meelis Sütt kokku lugenud rohkem kui kümme. Rahva hulgast on neid kõiki võimatu välja juurida, aga iga üksiku paari jaoks võib müüdi lammutamine kaasa tuua olulise kergenduse.
"Arvatakse näiteks, et erektsioon näitab mehe seksuaalse erutuse astet. Ja kui mees kohe ei käivitu, siis tundub naisele, et ta ei eruta meest piisavalt ning asi, mis pole õieti alanudki, on juba mokas. Või kui mehel seksi ajal mõnikord erektsioon kaduma kipub - ka see võib olla pingeallikas. Tegelikult pole veel midagi juhtunudki, aga mõlemad närvitsevad.
Siis  vana, naudinguid lammutav müüt sellest, et seks on tegelikult patt ning rahuldust peab kõigi vahenditega varjama. Millele sekundeerib ajaloolise varjundiga uskumus, et head seksi saab nautida ainult halbade, paheliste naistega. Alles vaatasin üht igati tänapäevast filmi mehest, kes kiitis - vist isegi psühholoogile -, kui mõnusat suuseksi teeb tema armuke. Küsimuse peale "Aga teie naine?" kergitas klient hämmeldusega kulmu ning vastas isegi pisut pahaselt: "No kuulge, ta suudleb selle suuga ju minu lapsi!"."
Mõned müüdid tunduvad kuulates uskumatud, teised jälle sellised, et "normaalne inimene mõtlebki ju nii". Kui Meelis Sütt väidab, et erektsioon ei ole seksimise ega rahulduse vältimatu eeldus, siis tahaks talle joonelt vastu vaielda. Ent õppinud inimene räägib seepeale loo alakehast halvatud meestest, kes ometigi naudivad orgasme: küll hoopis teistmoodi kui füüsiliselt terved inimesed, kuid siiski naudivad. Koos nendega ka partnerid.
Veel on keeruline siis, kui mehel on seljataga pikk eneserahuldamise ajalugu. Ühel hetkel naisterahvaga voodisse minnes võib hakata tunduma, et ta on kuidagi räpane ning vääritu, et astuda vahekorda sellise kena ja puhta olendiga. Ka niisugusest suhtumisest iseendasse saab tugeva piduri, kuigi võime end ise rahuldada ja seda ilma süütundeta nautida on seksuaalsuse oluline osa, milles pole midagi taunitavat.
Kõige loomulikum, tavalisem - ja mis seal salata - sageli ka kõige hävitavam müüt kõneleb sellest, et õnnelikus kooselus voodimuresid pole. Ja kui need tekivad, on kõik läbi. Enamasti minnakse siis märkamatult üle laastavale suhtlemisviisile, mille märksõnad on vältimine, vaikimine ning salatsemine. Ja asjatundja kabinetti viib selle müüdi juurest pikk ning käänuline tee, mis tihti jõuab enne rohtu kasvada, kui abivajajad kohale jõuavad.


Küll saab hakkama

Imre Rammuli arvates on peamine takistav tegur, miks erektsioonihäiretega mehed ei jõua arsti juurde, häbi mitte ise hakkama saada. "Küll ma kohtan tihti sellist suhtumist, et "no mis see seks siis nüüd ka ära ei ole!" kirjeldab doktor Rammul. "Sooroll nagu nõuaks taatidelt seda, et ise ravin hambaid, ise saan ka potentsiga hakkama. Siis hakatakse ajama seda juttu, et tähtsam on ikka hingeelu ja töö ja lapsed - tühja sellest seksist! Väga levinud on ka eneseabi: kõigepealt pugitakse kõht vitamiine täis, siis põigatakse sekspoest läbi, ja kõik see käib enne arsti juurde jõudmist ning enne Viagrat. Nii et pole mingi ime, kui mees elab Suur-Ameerika tänava kliinikust, kus mul vastuvõtt on, kiviviske kaugusel, aga kohale jõuab viis-kuus aastat pärast probleemide tekkimist. Millegipärast tõestavad ka laias ilmas tehtud uuringud, et erektsioonihäiretega meestest tarvitab potentsiravimeid keskmiselt vaid 14-15 protsenti abivajajatest. Ja see pole mitte raha pärast."
Pere-eelarve kokkuvarisemine tänu mehelikkustablettidele muutub lähitulevikus veelgi ebatõenäolisemaks. Esimese pääsukese Viagra kõrvale ilmunud Cialis ning Levitra tõotavad peatseid muudatusi hinnamaastikul. "Ja nemad ei jää ainukesteks tulijateks," ennustab eruseksuoloog Arvo Haug. "Aga uutel ravimitel peab olema oma trump, mingi põhjus, miks arstid just neid välja kirjutama hakkavad. Ja nad peavad olema eelkäijatest rohkem uuritud."
Füsioloogiline toime on neil ravimitel sarnane: nad laiendavad peenise korgaskeha veresooni, nii et mees on võimeline vahekorda astuma. Oluline vahe võib ilmneda rohtude kõrvalnähtudes või toimeajas. Kui Viagra tagab mehe "sooritusvõime" keskmiselt neljaks kuni kuueks tunniks, siis Cialis annab mänguruumi koguni terveks ööpäevaks. Ja kuna erektsioonihäire algab enamasti peast, mitte peenisest, siis niisuguse mõttehaiguse puhul loovad ajalised piirangud mehe jaoks täiendava kohustuse ehk hirmuallika.
Arvo Haug: "Viagra puhul võib mehe mõte areneda umbes nii: "Võtsin sisse, järelikult pean lähema kuue tunni jooksul vahekorras olema, sest muidu on 140 krooni vastu taevast." Või veel hullem: keset ööd heliseb äratuskell ja tuleb pihta hakata! Cialis seevastu vabastab kohustuse koormast  ja annab pinges mehele vabadust, sest jutt on juba kahest võimalikust õhtupoolikust. Võtsin täna kell kuus ja kui naisel pea valutab või ämm tuli külla, siis võime proovida ka homme. Cialis ootab stimuleerimist, vastastikust hellust, siis saab selle ettenähtud toimeaja jooksul temalt mitu koort riisuda. Ehk meditsiinikeeli: tableti kestvas mõjuväljas on võimalikud korduserektsioonid."


Magus surm ja valus sõna

Rahva hulgas liiguvad jutud meestest, kes Viagrat kõrvuni täispumbatuna õndsushetkel surevad: süda ei pea suurele õnnele vastu. Arstide kinnitusel ongi need ainult rahvajutud. Nitraatidel põhinevate südamerohtudega pole potentsiravimite toimeainetel mingit tõendatud riidu. Iseasi, kas nõrga südamega mehed just peaksid seksimaratonidel osalema. "Füüsiline koormus, mida suguakt nõuab, võrdub trepist üles viiendale korrusele minekuga," kirjeldab Imre Rammul mõõtmistulemusi. "Igaüks peab ise teadma ja tunnetama, kas ta suudab sinna joosta või peab vaikselt kooberdama."
Üldiselt on potentsiravimite kõrvaltoimed suhteliselt tagasihoidlikud ning esinevad vähestel tarvitajatel: mõnel mehel tekivad peavalud, teisel iiveldus, kolmandal läheb nina kinni või hakkab ta näost punetama. Aga suure võidu kõrval naise jaoks jälle ükskord mees olla on pisike punetus köömes.
Potentsiravimite nimekirja pikenemine on soodne ka kõrvalnähtude vaatevinklist: kellele ei sobi Viagra, see tarbib Cialist või Levitrat - ja igaüks leiab oma. Ka sõltuvuse väljakujunemist pole võimekustablettide puhul täheldatud.
"Ütleme nii, et nad annavad stardivalmiduse, mis ei tähenda, et kord tarvitamist tingib nende neelamise kõrge vanaduseni välja," kinnitab doktor Rammul. "Potentsiravimid jahutavad eksamipalavikku, annavad nii palju enesekindlust, et mehe peas saatuslikku krõksu ei käi."
Enesekindlus on mõõde, millele toetub ka eruseksuoloog Haugi lähenemine meeste voodimurele. "Kui tahad mehest teha impotenti, siis võta temalt enesekindlus," sõnastab ta aastatega kogutud teadmise. "Ja naise sõna mõjub nagu skalpell, ei, isegi nagu kahe teraga skalpell ehk lansett. Mehe erektsioonihäire on üpris sageli naise hoolimatu seksuaalse ülalpidamise tulemus. See tähendab, et kui hingeline suhe on murenema hakanud, muutuvad sõnad isemoodi relvadeks, mille eesmärk on teinekord nimelt haavata ja haiget teha. Olen nõus - meestega võib riielda, aga nende seksuaalset võimekust mõnitada või kahtluse alla seada ei tohi. Ilkumine stiilis "kui ei suuda, ära torgi!" või isegi mõni kahemõtteline nali võivad osutuda sellisteks naelteks mehe ajus, mis takistab vajalikel veresoontel lõõgastumast."


Krõks mehe peas

Nagu iga haiguse puhul, nii on ka erektsioonihäirete vallas riskitegureid, mis muudavad mõnel mehel selle mure küüsi sattumise tõenäolisemaks kui teisel ning tänu millele saab ühest või teisest mehest ravimifirmade jahisaak. Psühhoterapeut/seksuaalnõustaja Meelis Sütt nimetab peamise riskitegurina sedasama sooritusärevust, mis võib meest kollitada juba lapsepõlvest peale. "Kui väike poiss on pidanud vanemate armastuse kogu aeg nö välja teenima, siis võib temas süveneda veendumus, et kui ta hakkama ei saa, siis preemiat ei järgne. Aga on veel kümneid tegureid ja olukordi, mis puudutavad meest või tema paarisuhet ning mis omavahel põimudes võivad kellegi seksuaalelu muuta täielikuks põrguks."
Psühhiaatrilistest probleemidest puudutab mehe võimekust kindlasti kõige lähemalt depressioon. Kui tuju ja tunded on allpool nulli, kust võtta siis veel jõudu seksida? Aga on ka vastupidiseid näiteid: depressioonis mehel võib soov seksi järele hoopis suureneda.
Mehe erektsioon võib olla otseselt seotud näiteks tema kalduvusega fetišismi: kui ikka punased kingad ja mustad sukad teda erutavad, aga partner sellest midagi ei tea, siis jääb reeglina peale mehe liit tema sõltuvusega, kuniks asjad on selgeks räägitud. Aga ihast, mis on seotud punaste kingade vastu, on ju pagana raske rääkida. Ja nii üritabki mees oma sõltuvusest vabaneda, aga tema psüühika ei pruugi järele tulla.
Veel üks kari kerkib voodisse siis, kui mees ei ole kindel oma seksuaalses orientatsioonis. Näiteks gei, kes püüab meeleheitlikult naisterahvaga vahekorda astuda, kuulub selgelt võimalike ebaõnnestujate riskirühma. Või noormees, kes on tundnud ennast poistekambas hästi ning turvaliselt, aga kogeb naisterahva juuresolekul hirmu ning kõhedust ja kuuleb kõrvus salahäälekest sosistamas: "Äkki oled hoopis homo?"
Ja siis veel terve virn kõige tavalisemaid, olmelisi riskitegureid, mis muudavad vahekorra õnnestumise küsitavaks. Argielu stress näiteks. Kui laps on haige või koondamine ähvardab, tuleb mure lihtsalt koju voodiservale ja ei lase rahulikult meest teha. Vahel - ja see pole üldse naljakas -, puuduvad inimestel elementaarsed teadmised elust. Ja suguelust siis seda enam. 40aastane mees peab endale aru andma, et pole tarvis mõelda ennast tagasi murdeikka, kus lihtsalt tore päev võis erektsiooni tekitada. Mehed, kes mehaaniliselt püüavad vahekordade arvu üleval hoida, võivad varem või hiljem lihtsalt läbi põleda.
"Mehele, kes on enamasti olnud hea sooritaja, piisab vahel ühest, esimesest ebaõnnestumisest, et reelt maha kukkuda. Just sellepärast tahan rõhutada potentsiravimite turuletuleku kõige tähtsamat psühholoogilist külge: nende olemasolu tõestab, et midagi on siiski võimalik ette võtta. Ja siit saavad paarid juba ise edasi mõelda, et mis juhtub siis, kui nad probleemiga tegelevad ja mis siis, kui mitte. Neil on olemas võimalus mõelda oma suhte üle järele ja enamasti on see hea avang," lubab Meelis Sütt.