Nastja elu keerleb hetkel ümber üheksakuise Jasna (vene k. "selge" - toim). Ta usub, et laps saab suve algusesse plaanitud Kreeka reisilt elamusi sõltumata sellest, kas ta võtab neid vastu teadlikult või alateadlikult - arendav on see talle igal juhul.
Imik kõnetas ema nimepidi
Jasna on rinnalaps ja seetõttu sõltub noore ema elugraafik tütrekese söögiaegadest. Meie küllatuleku ajal pisike magab, tema juures valvab vanaema. Tänu rinnapiimale pole tüdrukukest kimbutanud ka mingid nakkused. "Peaksime käima arsti juures kontrollis korra kuus, kuid me käime ehk korra kolme kuu jooksul, sest tal on lihtsalt kõik hästi. Miks viia last kohta, kus vaid haiged ümberringi?" on emal põhjust rõõmustada. Esimese sõnana ei öelnud praegu juba roomav ja mitmeid sõnu selgeks saanud Jasna aga mitte tavapäraselt "mama", vaid Atja - tema versioon ema nimest. Kontakt ema ja lapse vahel näib olevat üleloomulikult tugev. Nastja on veendunud, et imetab oma tütrekest kolmanda eluaastani ja täiskoormusega tööd endale seni samuti ei otsi. Ta ei tegele mingil viisil ka oma võimete rakendamisega, sest see võtab ära lapse arenguks vajaliku energia. Nii ta usub.
Kass-lapsehoidja
Tänaval ja poes tuntakse Nastjat ära küll ja juurde astutakse ka. Vahel mingit abi paluma, vahel niisama rääkima. Üldiselt püüab noor naine selliseid kontakte vältida. Ka ei suhtle ta kellegagi omaaegsest saatetiimist. Vaid üks mees, kes saate põhjal otsustas, et soovib kinkida Nastjale kõik tema nimekaimu, suure Siberi teadjanaise Anastassia teosed, sai võimaluse kingi edasitoimetamiseks. Raamatutest kolm on Nastja juba läbi lugend ja tunnistab, et seda infot oli tema ellu kindlasti vaja. Eriti seda osa, kus Anastassia räägib laste kasvatamisest. "Näiteks ei teadnud ma varem, et on loomulik, kui kiskjad loomad - olgu või metsloomad - rinnalapse eest hoolitsevad," kõneleb ta.
Ka Nastjal on kass - suhteliselt kiskja väljanägemisega, isegi nii, et tema vanaema suurt ja metsiku loomuga kõutsi pisut kardab. Beebi juures võib see isane loom aga valvata nii, et hetkekski ei eemaldu. Kui kass ja beebi üksi tuppa jäävad, läheb kass lapse juurde ja "võtab valve üle", nagu oleks see kõige loomulikum asi maailmas.
Kassi saamislugu oli samuti omamoodi eriline. Nastja nägi Soov.ee lehel pilti lumivalgest kassiemast pesakonda imetamas, kusjuures üks neljast kassipojast vaatas otse kaamerasse. "Seda kiisut ma tahan!" otsustas ta. Oli vaja nädal oodata, et just see kassike külast, kus ta perenaine elas, linna tuua. Vahepeal pakuti Nastjale mitmeid kassipoegi, keda saanuks kohe, kuid naine teadis - ta tahab just seda kassi sealt pildilt. "Sõitsime kohale ja ostsime ta ühe krooni eest," naerab Nastja. Juba siis, kui Nastja last ootas, oli kassil, kes muidu suht isepäine ja sugugi mitte miilustaja tüüp, kombeks pugeda diivanile naise kõhu vastu ja panna pea nagu kuulatades vastu kõhus põtkivat beebit. "Ta nagu näinuks last, sest lapse liigutused, mida mina tundsin, panid kassi reageerima," kirjaldab Nastja. Kassid, nagu teada, ei armasta vett. Kui Nastja vastsündinut esmakordselt vannitas, tormas kass paanikas vannituppa ja oli väga mureliku olemisega - ega tema hoolealusele midagi halba tehta. Nüüd, kui pisike juba roomab, käib kass tal kannul ja jälgib. Nastja on kindel, et kassi valvsa pilgu all lapsega õnnetusi juhtuda ei saa.
Väikesed naudingud
Pisikesele Jasnale meeldib üle kõige maailmas emaga vannis käia. Nastja peseb end duši all ära, läheb siis vanni ja isa toob sinna ka pisikese. Ühine sulistamine on türtrekese jaoks õndsus, eriti kui veel vannis tissi otsa saaks. "Siis on tal täielik nirvaana!" naerab Nastja ka ise õnnelikult.
Kui Nastja oli rase, kingiti talle palju lapse mänguasju, ometi pole ta neist ühtki veel lapsele andnud. "Ma usun, et mänguasjad kisuvad lapse tähelepanu eemale millestki tõelisest," arvab vana targa hingega noor ema. "Kõik need piiksuvad, vilistavad ja tilisevad vidinad segavad lapsel keskendumist maailma tegelikule avastamisele. Sageli kompenseerivad vanemad lelude hulgaga oma lapsele pühendatavat vähest tähelepanu."
Telekat vaatab pere vaid siis, kui laps kõrvaltoas magab. Nastja mees aga on juba hakanud ette valmistama "lapse oma telekanalit", lindistades erinevaid, ainult väga hea emotsiooniga multifilme, mida laps kasvades vaadata võiks - loomulikult väikestes kogustes.
Tigedus rikub maksa
Segastel aegadel on inimesi ikka tõmmanud nende poole, kes näivad teadvat või tunnetavat ka seda osa maailmast, mille olemasolu nad ise ei tunne, küll aga aimavad. Ehk tundub neile, et selgeltnägijatel on vastused neil tekkinud üldinimlikele küsimustele. "Loomulikult on lihtsam kriisidega toime tulla, kui tead, mis on elus tegelikult oluline," usub Nastja. "Samas pole mul õigus iga hädasolijat aidata - igaühe ellu tuleb just tema kogemus, mille just tema lahendama peab. Eks minagi ütlen mõnele oma lähedasele tuttavale, et ära võta haiguse vastu tablette, aitab hoopis, kui sa tema põhjuse endas hävitad, ent see ei tähenda, et mul oleks õigust kõigi hädasid ära võtta."
Nastja tunneb, et ta pole veel valmis pühenduma oma energiale, ta pole leidnud õpetajat ega ka otsi seda. Ta teab, et ema võime on talle antud eesmärgiga, kuid hetkel pole see eesmärk veel temani jõudnud.
"Kõik haigused tekivad seetõttu, et inimese energeetilisse kaitsekihti - seda kutsutakse ka auraks - tekib auk või mõra. Auke teeb negatiivne energia, mille inimene ise enda mõtetese ja tunnetesse laseb. Ainus organ, mis puhastab verd, on maks, samas võib maksahaigust ravida, ent inimene ei parane, sest inimene on kuri ja tige. Temal on paha olla ja teistel on tema lähedal halb. Tigedatel inimestel on tihti siseorganite haigused, mida kuidagi välja ei saa ravida."
Nastjal on tihti raske tänaval käia, sest ta tunneb inimeste energiat. "Lähen mööda tänavat, näen, et autosse istub kaks meest, ja tean, et need on väga kurjad ja pahad mehed. Läksin isegi teisele poole teed, selline hirm tuli. Teine inimene läinuks ehk lihtsalt mööda, aga mul tekkis tahtmine politseisse helistada, sest teadsin - need mehed plaanivad kurja," kirjeldab Nastja. Ilmselt oleks politsei helistamise peale Nastja pikalt saatnud, kuid ehk oleks masinat jälitades suutnud hoopis kuriteo ära hoida...
"Tegelikult oleks mu sekkumine olnud kasutu," teab Nastja. "Iga inimene teeb oma kogemuse kohaselt, ka kurjust on kellelgi kogemuseks vaja."
Loe lisa ajakirjast Naised
