«Ma ei ole enda vastu julm,» lausub Evelin (40) muigelsui. Presidendiproua tunneb nõrkust tumeda šokolaadi vastu ja annab magusaisule pikemalt mõtlemata järele siis, kui tahtmine teda murdma tuleb.
Oled ise sel kevadel rulluiskudel juba 300 kilomeetrit maha mõõtnud. Kui suure kilometraaži kavatsed läbida aasta lõpuks?
Tänaseks ehk juba üle neljasaja. Mul ei ole eesmärki, mitu kilomeetrit pean sõitma. Sõidan mõnuga nii palju kui aega, ilma ja jaksu on.
Millisele tasemele selline koormus vastab?
Eks ta kuskil fitnessi ja sportliku vahel ole.
Su koormus vastas aasta eest vaat et profitasemel tegija omale. Oled sa selle säilitanud, seda vähendanud või suurendanud?
Suurendanud. Teen iga päev poolteist kuni kaks tundi trenni. Puhtalt naudingu pärast. Kui päev on ettevõtmisi täis, pole mingi probleem hommikul kell seitse uisud alla panna. USA visiidil just seda tegingi.
Milline su treeningkava praegu välja näeb?
Ma uisutan peaaegu iga päev, kui ilm lubab. Kui ei luba, siis jooksen või lähen keppidega metsa. Kolm korda nädalas käin jõusaalis, kord nädalas mängin tennist. Talvel, kui rullida ei saa, uisutan jää peal ja käin aeroobika- ja tantsutrennides.
Kuivõrd tõusis su toonus enam kui aasta eest treeningutega alustades?
Tund korralikku füüsilist koormust annab vaimse töö tegijale päevas juurde kolm tundi vaimselt erksat aega. Erksat — pange tähele! — sellist, mil aju on võimeline väga intensiivselt töötama.
Võtsid tookord kiiresti kaalus alla üsna lühikese aja vältel. Oli see pool aastat mõistlik aeg, või soovitaksid kaalualandajatele olla veidi kannatlikum?
Ei võtnud liiga kiiresti. Ma ei pidanud üldse dieeti, lihtsalt toitusin teadlikult. Olen eluaeg sporti teinud, see on n-ö lihasmälus. Pärast pausi taastub uuesti alustades lihtsalt kõik kiiremini kui neil, kes pole sportinud. Seetõttu on mu jaoks väga oluline, et sportimist tuleb alustada juba lapseeas — et sellest saaks elukestev harjumus, lausa vajadus. Minu elukvaliteedist ja isiklikust hääst enesetundest moodustab see väga suure osa. Olen ääretult tänulik oma iluvõimlemis- ja tantsutreenerile, kes teismeeas ei lasknud mul pooleli jätta.
Milliseid toidulisandeid, komponente kasutad selleks, et organism saaks su treeningkoormuse juures kõik vajaliku?
Vahel võtan kaltsiumitablette. Muud mitte kunagi. Ma ei poolda keemiat ja tean, et tervislikult valmistatud toidust saab kõik vajaliku kätte.
Millist menüüd järgid? Millal on sinu jaoks viimane aeg õhtul veel midagi hamba alla pista?
Oluline on, mida millega koos süüa. Mul on kaks põhimõtet — valku ja süsivesikut koos ei söö, sest üks vajab seedimiseks aluselist, teine happelist keskkonda, s.t näiteks liha ja kartulit, vorsti ja leiba. Teiseks, pärast kella nelja aeglasi süsivesikuid ma ei söö — need on pasta, kartul, riis ja leib. Valget nisujahu ja suhkrut väldin.
Küll aga meeldib mulle tume šokolaad. Kui ikka isu tuleb, lähen kell kaksteist öösel ka külmkapi juurde. Ja veel – ma ei söö kunagi poetoite, kiirtoite, poolvalmistehtud pakendatud asju, ei joo koola- ega gaseeritud jooke. Ja meie peres teab kõige häälekamalt pesamuna Kadri Keiu, et hamburger on ebatervislik ja kartulikrõpsud suisa mürk. Ma ei häbene seda kõvasti öelda. Meie tervis on meie endi kätes. Nagu ütles üks minu hea sõbranna ja tohter — autole te vaatate küll hoolega, mida paaki valate, miks küll endale lubate solki sisse kallata? Pealegi, ma kokkan suure rõõmuga. Ja üle kõige armastan teha kooke. (Naerab.)
Kuivõrd on Kadrioru kokad su sportlikust eluviisist tuleneva menüüga kohanenud?
Indrek Kivisalu (tuntud ka telekokana «Terevisiooni» saatest — toim) ei vaja heade ja tervislike toitude valmistamiseks mingit kohanemisaega — tipptasemel kokad teavad väga hästi, et hästi tehtud värske toit on enamasti ka tervislik.
Kuivõrd on sellisest menüüst innustunud abikaasa Toomas Hendrik ja Kadri Keiu?
Meile meeldib koos süüa teha ja seda tulemust nautida.
Millal võiks ehk rulluiskudel näha presidenti ennast?
President eelistab jalgratast ja ujumist. Käib jõusaalis ja tennist mängib ka. Süstemaatiliselt treenima hakkas ta eelmisel sügisel.
Kuivõrd omad naisena eelküsitu osas üldse mõjuvõimu?
Igaüks omab nii palju võimu, kui ta võtab. Ole sa siis naine või mees.
Kuidas soovitad alustada rulluisutamisega inimesel, kes pole aastaid sporti harrastanud?
Esialgu pool tundi päevas rahulikus tempos. Kui on pulsikell, siis vahemik 120–140 on sobiv.
Millised on su esimesed ettevõtmised rulluisuliidus?
Tegime uue kodulehekülje, Jaanus (Eesti Rulluisuliidu peasekretär ja juhatuse esimees Jaanus Ritson — toim) hakkas võistlusi organiseerima. Räägime sponsoritega läbi, et finantseerida meie võistkonna osalemist rahvusvahelistel võistlustel, aga ka rahvaspordi ürituste korraldamist. Kohe algab «Terevisioonis» rulluisukool… Ja Jaanusel on plaanis teha ka uisukool lastele spordikooli tasemel.
Su nägemus liidu arengust?
Ma tahan, et meie andekad sportlased saaksid keskenduda spordile ega peaks oma töö eest endile ise peale maksma. Ma tahan, et Eestis oleks vähemalt neli-viis hästi korraldatud rahvarullivõistlust hooajal. Ma tahan, et harrastajate arv saaks kordades suuremaks. Ma tahaksin näha Eestist pärit sportlasi ja harrastajaid rahvusvahelistel maratonidel. Ma tahan, et võimalikult palju inimesi saaks kogemuse superheast enesetundest, mille annab liikumine. Eriti rullidel!
Milliseid uiske, kaitseid sa ise kasutad? Milliseid brände eelistad, millist varustustaset soovitad algajale?
Kuna uisutan nii palju, soetasin endale profiuisud, firma on Bont. Meie sportlased sõidavad ka samadega. Algajaile neid kindlasti ei soovita — need on madalad, neil ei ole pidureid ja ratas on 100millimeetrine. Alustuseks võiks osta poest 85millimeetrise rattaga nn kõrged uisud. Minu esimesed olid K2 (... – toim.) ja olin väga rahul. Asjatundjad ütlevad, et umbes 2500 krooni eest saab juba korralikud uisud.
Kannan alati kiivrit ja randmekaitseid. Algaja, kes pole eraldi kukkumist ja pidurdamist õppinud, peaks kindlasti ka põlve- ja küünarnukikaitseid kandma. Kiiver on lausa kohustuslik.
Milliseid kohti soovitad iseäranis Tallinnas ja selle ümbruses rulluisutajatele?
No parimad uisurajad asuvad hoopis Lõuna-Eestis. Mu lemmikud on Valgas ja Pühajärvel. Tallinna lähedal saab ohutult, kiiresti ja pikalt sõita Tabasalus.
Kuidas on kohanenud su sportliku eluviisiga sind uisutamisel saatvad ihukaitsjad?
Hästi. Mõned käivad minuga koos ka trennis. Eks igaüks leiab selle, mis talle meeldib. Mõni sõidab rattaga, mõni uiskudega ja mõned on minust palju paremad ka.
Meenuta mõnd seika seoses rulluisutamisega?
Alles paar päeva tagasi jäime Valgas paduvihma kätte. Alustasime üheksakilomeetrist teeotsa ja kilomeetri pärast hakkas sadama. Otsustasime siiski ühe ringi, s.t kaheksateist kilomeetrit ära teha. Siis tuli rahe ja siis lausvihm. Me olime mõlemad silmini porised ja läbimärjad, nagu oleks poris sukeldumas käinud, kui auto juurde tagasi jõudsime. (Naerab.) Õnneks polnud kedagi mobiiliga pildistamas... Aga see oli lõbus!
President langetab kaalu
Terviseradadel rassib jõuliselt ka president Toomas Hendrik Ilves (53), ta alustas süstemaatiliste treeningutega eelmisel sügisel. Igaühele oma! Kui esimene leedi hoiab end vormis rulluiskudel liueldes, siis riigipea eelistab rattasõitu ja ujumist, käib jõusaalis ning mängib tennist.
Trenni tulemused on ilmselgelt näha, kui võrrelda presidendist läinud aastal tehtud pilte sel kevadel võetud fotodega. Toomas Hendrik näeb märtsi lõpus toimunud Soome presidendi Tarja Haloneni Tallinna visiidi ajal tehtud fotol välja, nagu oleks ta kümme aastat nooremaks saanud. Pilt heledas pintsakus presidendist on läinud nädalast.
Kuidas Evelinist president sai
Eesti Rulluisuliitu ülesmäge tõukama kutsus Evelini alaliidu juht ja uisutreener Tiit Idarand, kellega ta tutvus läinudsuvisel maratonil. Proua Ilves kuulas seejärel maad olümpiakomiteest, kus leiti, et kui ta tõesti tahab spordi jaoks midagi ära teha, ongi rulluisuliit just see õige – nad on organisatoorselt madalseisus.
«Muidugi, kui liitu peab juhtima tegevtreener, pealegi väga intensiivselt töötav treener, siis paraku midagi kannatab,» lausub presidendiproua. «Ja kui treener oma tööd armastab, siis kannatab organisatoorne pool.»
