Varasemast elust ja tööst tekstiilivabriku kunstitöökoja juhatajana on ta kirjutanud oma esimeses raamatus «Iidse teadmisega õnnistatud».
Pöördepunktiks sai tema haigus, mis ravimitega ja haiglas vastu ootusi süvenes. Töökaaslase soovitusel jõudis Lille Lindmäe Gunnar Aarma juurde, kes iirisdiagnostikaga tuvastas allergia. Lisaks diagnoosile ja ravivõtetele sai õpilane Lindmäe õpetaja Aarmalt kaasa ülesande: tal tuleb hakata teisi inimesi ravima.
Lille Lindmäe, millal ja miks lõpetasite Tartu polikliinikus vastuvõtu bioenergia terapeudina? Kas jätkate praegu inimeste ravimist, nagu algul soovitas Teile õpetaja Gunnar Aarma? Või olete pühendunud õpetamisele?
«1994. aastal anti Tartu linna polikliiniku üks korrus ära ühele firmale. Minu vastuvõturuumis seadis end sisse firmajuht ise. Võtsin seejärel vastu inimesi mõnes polikliiniku juhuslikult vabas ruumis. Oli päevi, kui ei leidunudki vaba ruumi. Polikliiniku uus peaarst pakkus vastuvõtuks ruumi teispool Emajõge ülikooli ühiselamu arstipunktis. Käisin kohapeal vaatamas, kuid see ruum ei sobinud mulle, sest seal oli väga külm. Ülikooli arstipunkti arstid rääkisid, et nad võtavad külmas ruumis haigeid vastu mantlites ja sooja saavad alles õhtul kodus kuumas vannis. Minu kasutatava meetodi spetsiifika nõuab, et ruum oleks soe ja käed soojad, külmast kohmetunud käed kaotavad tundlikkuse. Niisiis see mulle ei sobinud ja ma lahkusin 1995. aastal Tartust. Polikliinikus töötasin viis aastat.
1992 kutsuti mind loenguid pidama ja inimeste biovälju korrastama Soome Turu loodusravilasse. 1995 ostsin korteri Tallinnasse, sealt oli Turusse kergem käia kui Tartust. Pärast tegevuse põhjalikku uurimist löödi Soomes minu passi algul tähtajaline, hiljem tähtajatu tööluba, mille järgi võin korrastada inimeste bioenergia informatsioonivälju ja koolitada.
Mitu meditsiinikorüfeed on hiljem mind mitmel korral Tartusse tagasi kutsunud ja ruume pakkunud, kuid meeldiv on töötada ka välismaal. Minu tegevusest huvitunud maade ring on aja jooksul laienenud ja mul on nüüd meeldiv võimalus teha valikuid, kuhu minna. Ees on järjekordne reis Araabia maadesse.»
Kellele põhiliselt loenguid peate?
«Käesoleval aastal on kutsutud ja olen pidanud loenguid: Tallinnas (õpetajatele, arstidele, ravijatele, huvilistele); Geopaatia Seltsi konverentsil; Tartus, Pärnus, Haapsalus (klubidele); Pärnus (kursus), Türil (vähiühingule), Karilatsil (ökokogukonnad), Kablis (Päikeseloojangu festival), Tartus (Südametarkuse päevad). Helsinkis (Rajatiedon ry), Ylivieskal (ravijad ja huvilised), Valkeakoskel (Tähepäevad), Kuortanel (Ultra päevad), Turus (Vaimne keskus), Dubais ja Muscatis (ravijad ja huvilised).»
Kui lähtuda parapsühholoogiliste fenomenide seletatavusest või seletamatusest («Iidses teadmises...» toodud neli kategooriat), siis tegelete nähtustega, mis on kaasaegsele teadusele veel pähklina avamata. Missugune teadusavastus on seni kõige lähemal biovälja olemuse tabamiseks?
«I. Newtoni sõnum «Teadus on inimmõtte liikumine Looja mõtte jälgedes.»
Biovälja olemuse uurimine pole lihtne. Inimene oma väljadega on mikrokosmos, mis on väljaliselt ühenduses makrokosmosega. Inimese keha mikrokosmose koostiseks on teadvus, taju, meeled, oma mina, ka värvid, lõhnad, helid jne, mis kõik baseeruvad peenenergiatel bioväljas. Vaieldakse selle üle, kas teadvus on bioloogiline või üleloomulik. Soome psühholoogiaprofessor Antti Revonsuo oma raamatus «Inner Presence: Consciousness as a Biological Phenomenon» arvab, et see on bioloogiline. Neuroloogia näeb teadvust omast vaatenurgast.
Mina olen nende teadlaste poolel, kes on märganud, et aju on kui televiisor, millele teadvus väljastpoolt toob pildi või millel teadvus mängib. Ja tšakrad on teadvuse väravad. Mõtteid ja tundeid võib näha ajupiltides. Kuid kuidas võib oma väljaga teise olendi või seadme välja kompides ära tunda nende ebaterveid kohti, olenemata kaugusest? Kuidas saadakse selgeltnägemise või -tunnetuse teel aru, kas inimene on elus või surnud ja kuidas surnud? Kus see nägemine või tunded asuvad? Selgesti väljaspool keha, s.o bioväljas, aju vaid fikseerib teadvuse poolt tunnetatu.
Peenenergiate uurimisel on Vene füüsikud A. E. Akimov ja G. I. Šipov avastanud torsioonväljad*, mis tekivad spinni** pöörlemisel. Torsioonväljad kuuluvad kõigele elusale ja elutule ning on sama reaalselt materiaalsed, nagu seda on nähtamatu magnetväli, gravitatsiooniväli, elektromagnetväli jne. Mis tahes torsioonvälja allikas polariseerib füüsikalise vaakumi, see tähendab kogu keskkonna, mida ta läbib. Palja silmaga nähtamatu ruumi polariseerimine on sama, mida esoteerikas nimetatakse fantoomiks. Niisugune seaduspärasus on iseloomulik kõigele, mis toimub Universumis.
Torsioonväljadel on mitmeid ebatavalisi omadusi, üks neist on mäluefekt. Torsioonväljade mäluefektiga seletatakse võimalust diagnoosida foto järgi, sest fotol on nähtavale lisaks olemas ka torsioonväljadest moodustunud nähtamatu portree.
Olen aastate jooksul külastanud mitmeid teaduskonverentse erinevates riikides ja ka oma uurimistulemustega esinenud. Tähelepanuväärne on erineva ala teadlaste huvi, valmisolek ja ponnistused piiriteaduste uurimiseks. Teadlased nii siin- kui sealpool maakera teostavad ekstrasensoorseid uuringuid. Toimemehhanisme veel lahti seletada ei osata, kuid uurimised toimuvad, foto- ja mõõtetehnika areneb. Korraldatakse konverentse.
7. ülemaailmsel psii kongressil Baselis 2004. aastal rääkisid mitmed rahvusvaheliselt tuntud teadlased avastusest, et andekas ekstrasenss suudab Universumist juurde tuua mitmesuguseid energiavälju ja tema mõte loob kolmemõõtmelise universumi asemele viiemõõtmelise universumi. Seda tavalised inimesed teha ei suuda. Kongressile esinema ja oma imelist kätega operatsioonide tegemise meetodit demonstreerima oli kutsutud kuulus Filipiinide healer Nonog. Kõigil oli võimalus lähedalt vaadata tema imelisi operatsioone. Nägin, et Nonogi ümber oli ca kolmemeetrise raadiusega kuldkollane bioväli, millega operatsiooni ajaks ühendusid violetsed valgusvihud. Vene teadlastel on seade, mis muudab biovälja nähtavaks. Seda kasutati juba 1990. aastal NSVL tervishoiuministeeriumi Ekstrasensoorika koolis kursuslaste väljade uurimisel. On huvitav vaadelda inimesi erineva värvi, ulatuse ja tihedusega aurades.
G. I. Bahišev defineerib: bioväli koosneb moduleeritud füüsikaliste väljade ja kiirguste kompleksist, kandes täielikku informatsioonikogu, sealhulgas ka mõtteid, organismi olukorrast ümbritsevas keskkonnas. Biovälja peamised komponendid on torsioonväljad ja kiirgused. Bioväli, nagu ka füüsiline keha, asub stabiilses tasakaalutuse olukorras ja alalises aine, energia ja informatsiooni vahetuses ümbritseva keskkonnaga. Ta sõltub organismi psühhofüüsilisest seisundist ja temale mõjuvatest välis- ja sisekeskkonna mitmesugustest faktoritest.»
Mis on Teie ambitsioonid biovälja uurijana?
«Ambitsioon on faktide abil ja fotodel fikseerituga väärarusaamade kummutamine ja tõe esile toomine, samuti sel alal maailmas toimuvate uuringute jälgimine. Minu uurimused põhinevad kirlianfotograafia meetodil, s.o kõrgsagedusväljas pildistamisel nähtavaks muutunud sõrme ja käe biovälja osa vaatlusel. Meil on füüsik Heldur Haldre, kes teeb oma kirlianfotoaparaadiga maailma ulatuseski parimaid pilte. Haldre tehtud fotod on tekitanud suurt huvi ja imetlust, kui konverentsidel olen esinenud. Maailmas on palju laboreid, kus aastakümneid on uuritud inimese biovälja kirlianmeetodit kasutades, kuid nii kirkaid ja paljuvärvilisi fotosid pole nähtud. Unikaalsed fotoseeriad minu poolt biovälja korrastavatest seanssidest on olnud põhjuseks, miks mul on palutud esineda konverentsidel Küprosel, Moskvas, Baselis jne, kutsutud loengut pidama teiste seas Inglismaalegi.
Avastuseks on Matti Ollila poolt polaroidkaameraga kõrgsagedusväljas pildistamisel minu käe bioväljas nähtavaks muutunud tähekaart, milles on ka tuntud tähtkujusid nagu Suur Vanker, Väike Vanker, Sõelad, Põhjatäht, Luik, Kassiopeia jne.
Erilist tähelepanu pälvis mu tähekaart Moskva konverentsil «Tuleviku eetika ja teadus» 2005. aastal, kus akadeemikud Galperin ja Zadneprovski, mõistes avastuse tähtsust, kutsusid minu esinemisele spetsiaalsetest teadusinstituutidest biovälja ehk aura uurijaid. Akadeemik Zadneprovskil on oma meditsiiniinstituut ja haigla. Ta õpetab arstidele ekstrasensoorikat. Akadeemik ütles, et nad on oletanud inimesel tähtede olemasolu kusagil, kuid fotol nähtud kaart oli avastus.
Olen käsitlenud tähekaardi teemat raamatus «Tähed on bioväljas ja taevas».
Matti Ollilal on õnnestunud fikseerida fotodele minu peopesal toimivat suurt valgust, violetseid ja tumesiniseid energiapilvi ja muud täna veel seletamatut.» (Vaata fotosid!)
Kinnitate oma praktikast, et muutused bioväljas muudavad psühholoogilist seadmust, võivad parandada tervist ning hakkavad muutma elusündmusi positiivses suunas. Tõenäoliselt on mõjutused vastastikused, s.t tervise parandamine omakorda harmoniseerib biovälja.
«See, mida räägin, on vastukaja inimestelt, nende kogemus ja ka ekstrasensoorika koolist saadud teadmine, et biovälja ravi on kõige hinnalisem ravi, sest harva leidub väga puhta bioväljaga ravijaid. Idamaade kultuur on levitanud seda teadmist ajastuid. Joogaõpetuses on öeldud, et kui inimene omab täiuslikku energiavaru, ei ohusta teda ükski nakkus.
Bioenergia varude täienemine tekitab inimeses sügava rahu. Hingerahu pole tegevusetus, vaid tasakaal, tegevusetus on bioenergiat lagundav nähtus. Tasakaal toob juurde ja tugevdab energiat. Palju energiat toob juurde hoole, huvi ja rõõmuga töötamine. Tervise paranemine mingis osas harmoniseerib biovälja, kuid põhiosa biovälja harmoniseerimisel on siiski mõtetel ja tunnetel. Suurel osal inimestel on mõtetes ja tunnetes veel suur segadik.»
Teil on ilmunud raamatuid nii eesti, inglise kui soome keeles. Kuidas võrdlete oma raamatute, näiteks «Iidse teadmisega õnnistatud» ja «Tähed on bioväljas ja taevas» retseptsiooni Eestis ja Soomes?
«Eestis müüdi «Iidse teadmisega õnnistatud» esimene trükk ära mõne kuuga, praegu on müügil kolmas trükk. Väga heaks on raamatut pidanud Tartu teaduskorüfeed Helje Kaarma, Selma Teesalu, Tiiu Vihalemm, Vello Reeben, Jüri Tamm jt. Soomes valiti 2005. aasta alguses kahesajast piiriteaduse raamatust välja kümme raamatut, mis anti rahvale hindamiseks. Minu raamat sai kolmanda koha. Ajakirja Ultra toimetus Soomes on tunnistanud mõlemad raamatud klassikaks ja palunud välja anda teine trükk, mis on nüüd müügil. Mõlemale raamatule mõlemal maal olen saanud väga, väga palju head ja huvitavat vastukaja.
Olete end määratlenud bioväljade korrektorina. Mis roll on bioväljade korrektsioonil inimese üldises tervenemises? Ehk millal piisab näiteks piimhappebakterist ja millal on vaja biovälja korrigeerida?
«Bioenergia korrektori ja rahvaravija nimetus on NSV Liidu Tervishoiuministeeriumi Ekstrasensoorika kooli poolt välja antud diplomil, ma pole end ise nende nimetustega määratlenud, küll olen end määratlenud kirlianfotodel nähtavaks muutunu põhjal bioväljade tikkijana.
Kui pikaajaline stress, antibiootikumid või muud agressiivsed ravimid või säilitusained on hävitanud soolestikust mikrofloora või selle tugevasti tasakaalust välja viinud, siis tuleb kasutada probiootikume tasakaalu taastamiseks.»
Kui palju peab paika skepsis, et biovälja korrektsioon on vaid kosmeetiline võte, mis mõne aja pärast haihtub?
«Toetume faktidele: Heldur Haldre on fotografeerinud sõrmi enne biovälja korrektsiooni, korrektsiooni kestel, pärast ja kümme kuud hiljem. Vaadake pilditahvleid raamatus «Iidse teadmisega õnnistatud».
Hiljuti käis minu juures kodanik, kel oli kaasas Haldre tehtud foto tema sõrmeotsast. See oli ca 80% ulatuses energiast tühi. Üks kuu pärast korrigeerimist tehtud uuel fotol oli väli veel 100% täitunud. Kui inimene hoiab end tervena, teeb tööd oma mõtete ja tunnetega, suhtub lugupidavalt ümberkaudsetesse, võib korrastatud bioväli olla pikka aega ehe ja jäädagi. Kui inimene oma arengule ise kaasa ei aita ja soovib, et vaid teised teda aitaksid, pole muutus püsiv, vaid tõepoolest kosmeetiline võte vaid hetkeks.»
«Iidses teadmises...» olete toonud üksikuid ravijuhte, mis alati paeluvad konkreetsuse ja hea tulemusega. Kellelgi oli konkreetne haigus ja ta sai sellest terveks. Kas saaksite oma praktikast kirjeldada kahte-kolme tervenemist, mis täna Teile meenuvad ja mida tavavõimetega inimesed on pidanud või peavad imeks (et mitte öelda müstiliseks)?
«Müstika kaob, kui asemele tuleb teadmine.
Teen valiku ja kirjeldan kolme juhtumit.
1. 36-aastasel soomlannal avastas günekoloog munasarjas kasvaja. Arst olevat öelnud, et nii vanale inimesele ei saa enam oppi teha. Naine palus minult biovälja korrektsiooni seanssi, ta ei teadnud, mis liiki kasvaja tal on. Tegin ühe seansi. Kolmveerand aastat hiljem tuli ta rääkima oma loo järge. Kuu aega pärast minu seanssi oli talle haiglast siiski kiri tulnud ja teda oli kutsutud opile. Ta läks. Arst vaadanud ta uuesti läbi ja öelnud: «Siin on operatsioon juba tehtud, mul pole enam midagi tarvis teha.» Patsient tänas mind.
2. Helsingis tuli abi paluma 13-aastane epilepsiat põdev tüdruk, kel oli silmade kaasasündinud häire, mis ei võimaldanud kahel silmal korraga loetavat teksti vaadata ja ka epilepsia põhjustas õppimisraskusi. Silmaarst öelnud, et silmaviga on ravimatu. Olin mitmeid kordi selle tüdruku biovälja korrastanud, kui ühel päeval kutsuti tüdruk haiglasse, sest et arst tahtis kontrollida varem fikseeritud epilepsiaga seotud ja õppimist takistavaid valgeid laike aju vasakul otsmikusagaral. Tüdruku ema sõnul olevat arst olnud hämmingus, kui ta tüdruku ajusagaral valgeid laike enam ei leidnud. Ta olevat küsinud, kuhu need jäid – need ei kao kellelgi kunagi, kui on kord juba tekkinud. Ema rääkis arstile, et käisid biovälja korrektsioonil. Peagi tuli tüdrukule kutse silmade kontrolliks ka silmaarstilt. Silmaarst avastas, et silmade ravimatu sünnipärane puue on kadunud. Tüdruk on nüüd 15-aastane ja temast on saanud normaalselt õppiv noor neiu.
3. Olin Muscatis, kui palee perenaine rääkis oma sõbrannast, kel on viieaastane autistist poeg. Ta küsis, kas mul on kogemusi autistide aitamises. Ütlesin, et ei ole. Poisi ema soovis siiski poega mulle näidata, kuigi poiss pidi olema ara loomuga ja võõrastest eemale hoidma. Ema kartis, et poiss ei tule viimati mu lähedalegi. Istusin palee saali teises otsas akna all, minu ees oli pehme lai tumba. Uksele ilmusid perenaine, ema ja poiss. Kui poiss mind nägi, jättis ta naised sinnapaika, tuli kiiresti kindlal sammul läbi saali, heitis tumbale pikali, pööras selja naiste poole, pani pea minu sülle, käed põse alla ja oli mu süles vaikselt kaugusse vaadates niimoodi ehk viis kuni kümme minutit. Siis tõusis istukile. Ema imestusel polnud piire, ta arvas, et poiss tundis minus ära vana tuttava mingitest kaugetest aegadest. Poisi käitumine hämmastas mindki. Kas see kuidagi ka poissi aitas, selgub paari kuu pärast.»
Kuidas suhtute ravijana rahvameditsiini (loitsud, ravimtaimed)?
«Rahvameditsiini suhtun soosivalt. Suuri edusamme on teinud ja imelisi tulemusi saavutab paljudel juhtudel ka meie teaduslikult põhjendatud meditsiin, mis on alguse saanud rahvameditsiinist.
Mul on talvevarudena olemas kodumaiseid mürgitamata õunu, metsa- ja aedmarju igaks päevaks, kogu talveks. On ka taimeteesid. Rahvameditsiin on teadnud nende tervistavast toimest ajastuid ja mina olen poolt.»
Kui palju olete loobunud täheteadvuse arendamise nimel oma varasema elu harjumustest?
«Olen rahu- ja rõõmsameelne olnud kogu elu, ei tea endal selliseid harjumusi, millest oleks tingimata pidanud loobuma. Ma pole suitsetanud, pole joonud, pole kunagi purjus olnud, pole ka suur pidutseja olnud. Küll on mulle meeldinud laulda ja tantsida. Armastan väga tarkade ja mõnusate inimeste seltskonda. Minu uuringuid pole toetamas teadusasutusi, üksiuurijana olen oma uuringutele panustanud oma aega ja raha.»
Kirjutate raamatus «Tähed...», et tulevikus suudetakse iga indiviidi ravida konkreetselt talle vajaliku tähesüsteemi energiaga. Praegu väidab mõni ekstrasenss, et temagi ravib kosmosest saadud energiaga.
«Ekstrasenss ongi kosmilise energia vahendaja, kosmosest väljade juurdetooja, see on tõsi. Igale indiviidile vajaliku täheenergiaga ravi on peenem nähtus. Selleks, et see saaks toimuda, peab olema ravijal välja puhastatud sumu oma mõtte- ja tundekehast, et biovälja kõrgemates kihtides olev tähekaart muutuks nähtavaks ja saaks hakata täielikult toimima.»
Olete esitanud soomekeelse kanaldaja kaudu küsimuse, mis takistab Teil endal kosmoseenergiat teadmiseks muuta – ja saanud vastuse, et veel pole selleks aeg saabunud. Mis Te arvate, mis takistab osal inimestest uskumast juttu tähesüsteemide energiate ühendusest inimese energiaväljaga?
«Inimestele antakse teadmisi vastavalt nende valmisolekule teadmisi vastu võtta. Arvan, et tähesüsteemide ja inimese energiate seotuse uskumist takistab inimese ja universumi peenenergiate liiga vähene tundmine. Astrofüüsikud peavad valguse liikumisel piirkiiruseks valguse kiirust ja nad ei soovi kuuldagi juttu ühendusest kaugete tähtedega. Nende meelest on see skisofreeniline. Kuid ometi on olemas veel teistsuguseid valgusi – kas või näiteks bioväli –, mis alluvad teistele seadustele.
Vaadake Matti Ollila tehtud fotot, kus minu peopesal on valgus. Foto tegemisel asetses mu käsi mustast riidest kotis. See ei ole päikese- või tähekiir, mis liigub füüsikas tuntud valguskiirusega ja jõuab kohale valgusaastate järel. See on valgus, mille toob kohale mõte ja hetkega. See on teaduse poolt veel avastamata valgus oma seadustega.»
Kas arsti vastuvõtu lühike aeg on Teie hinnangul ainus takistus, miks arstid pole hakanud kasutama Teie diagnostikavõtet ehk patsiendi biovälja teadvustama ja selle kaudu patsiendi energia ummistuskohti tuvastama?
«Minu diagnostikavõtet või mõnda teist (võtteid on palju), mis on ikkagi seotud oma bioväljaga teise inimese biovälja tunnetamisega, on võimalik õpetada ja õppida. Minul on see kaasasündinud omadus. Kui arst õpibki biovälja diagnostika selgeks, siis peaks sel olema ka ametlik tunnustus, mitte küündimatute halvakspanu. Arst suudaks 1–2 minutiga leida kõik häirekohad kehas ja saata patsiendi õigeid uuringuid tegema. See oleks hoopis aja ja raha kokkuhoid.»
Kirjutasite raamatus «Tähed...», et Teil on sisemine tarve võtta pintsel, värvid ja maalida, kuid selleks ei jätku aega. Kas nüüd, kolm aastat hiljem, on olukord järele andnud ja olete maalinud?
«Natuke olen, Dubais korraldasin ka ühe väikese veedakunsti kursuse huvitatutele.»
Viitate «Tähtedes...» juba järgmisele raamatule, mille kirjutate – raviraamatule. Tuleb ka sellest kanaldatud raamat? Millest see räägib?
«Raviraamatu kirjutamise teade anti kanaldaja kaudu, hiljem öeldi lisaks, et selle ainestik tuleb mul omal kildhaaval maailmast kokku korjata. Täna pole veel mingit ettekujutust uuest raamatust.»
* torsioon – vääne;
** spinn – suurus, mis iseloomustab elementaarosakeste sisemist impulsimomenti
(«Eesti kirjakeele seletav
sõnaraamat»)
