kirjutas Kaaluabi.ee , lisatud 05 september 2010
Ketogeense dieeti vastu tekkis suurenenud huvi 90ndatel USA ning nüüd on huvi tõusnud ka Euroopas. Sageli kasutatakse seda just lastest epileptikute puhul, et vähendada epilepsia hooge, keskmiselt poole võrra. Ketogeenne dieet on rasvarikas ning sisaldab vähe süsivesikuid. Epilepsiat põdevate laste puhul, kellel on kasutatud ketogeenset dieeti on kõrvalmõjudena täheldatud kaalulangust, kõhukinnisust, kõhulahtisust ning südamepööritust.
kirjutas Kaaluabi.ee , lisatud 05 september 2010
Pählikd on kasulikud südamele, närvidele ning immunsussüsteemile, kuid läänemaailmas suurenenud pähklitarbimine, mis on muutunud trendiks, on suurendanud ka pähkliallergiate hulka, sest toitudele lisatakse lisandiks või baasaineks pähkleid üha enam. Kõik inimesed ei saa aga pähkleid süüa ning toiduaineallergist põhjustatud surmajuhtumite puhul on pähkliallergia järjekorras teine.
lisatud 31 august 2010
Sellest hoolimata, et uus rannahooaeg on mägede taga, painavad liigsed kilod meist paljusid. NaisteMaailm ulatab siinkohal abikäe üheksale naisele, et ühtlasi ka välja selgitada, mil viisil kõige kergemini kaal alaneb.
lisatud 03 september 2010
Meil on kaks täiesti erinevat, kuid tunnustatud toidupüramiidi.
ilmus ajakirjas Naised , lisatud 02 september 2010
Kuu aega ülesöömist võib lüüa organismi aastateks tasakaalust välja. Ebatervisliku toidu sisseahmimine mõjutab nii kehavorme kui ka keha rasvade säilitamise viisi isegi pärast seda, kui liigsetest kilodest on lahti saadud.
kirjutas Kaaluabi.ee , lisatud 31 august 2010
Kui soovid end hästi tunda, unusta spordiklubi ning mine selle asemel jalutama. Jalutuskäik või jooksuring looduses on tervisele tunduvalt kasulikum. Nii vähemalt näitab Inglismaal Bangori ülikoolis läbi viidud uurimus, et kõik värskes õhus toimuvad treeningud on paremad tervisele kui kaalupommide tõstmine ning lintidel jooksmine umbses ruumis.
kirjutas Kaaluabi.ee , lisatud 01 september 2010
Ameerika Psühhiaatria Assotsatsioonil (American Psychiatric Association) on koostamisel mentaalsete haiguste raamat Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders (DSM), mis antakse välja 2013. aastal. Selle põhjal võib öelda, et varsti ei saa kedagi meist normaalseks pidada, sest palju tavalisi reaktsioone ja käitumisi võib selle käsiraamatu alusel hinnata psüühiliseks haiguseks.
kirjutas Kaire Kenk/ Ajakiri Naised , lisatud 22 juuni 2010
Kas ja kui palju peaks täiskasvanud inimene päevas piima jooma? Ja kas üldse peaks, sest piima ja piimatoodete tarbimist soovitatakse piirata paljudes moodsates dieetides ning piimast loobuda mitmesuguste juustehädade, näiteks kõõma ja juuste väljalangemise korral.
lisatud 30 juuni 2010
Auto asemel rongi, trammi või bussiga sõites suureneb inimese kehaline aktiivsus nii palju, et inimene langetab aastas keskmiselt kaalu pea 3 kg.
kirjutas Kati Saluveer , lisatud 29 august 2010
Uurijad leidsid tõestust ütlusele, et maitsev šokolaaditükk püsib suus vaid hetke, kuid puusadel terve igaviku.
ilmus ajakirjas Naised , lisatud 26 august 2010
Naistel, kes armastavad õlut juua, on suurem psoriaasi tekkimise risk. Psoriaas on krooniline nahahaigus, mida iseloomustab sügelevate, punaste soomuseliste laigukeste teke enamasti põlvedele, küünarnukkidele ja peanahale, kuid vahel ka kogu kehale.
kirjutas Kai Siidirätsep ajakirjas Tervis Pluss , lisatud 25 august 2010
Jooga kui ravim ja joogaõpetaja kui arst on Eestis praegu veel hämmingut tekitavad mõisted. Ometigi on meile jõudmas ka joogateraapia.
kirjutas Kaaluabi.ee , lisatud 24 august 2010
Kui soovid oma mõistust ka vanaduses terve ja selgena hoida, siis tasub pöörata tähelepanu ühtlasele veresuhkru tasemele. Teadlased on avastanud, et veresuhkur ei mõjuta ainult energia hulka, vaid ka aju mäluosa ning aitab uusi asju õppida. Nimelt mõjutab veresuhkru kõikumine kergesti aju hippokampuse osa, mis juhib meie uute teadmiste omandamist ja mälu. Seepärast on soovitav süüa päevas 3 põhilist söögikorda ning nende vahele ka vahepalasid, sest siis on keha veresuhkru tase pidevalt ühtlane.
lisatud 23 august 2010
Lääne-Virginia ülikooli teadlaste sõnul suureneb inimestel, kes magavad ööpäevas vähem kui seitse tundi, risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse.
lisatud 23 august 2010
iPod’ide ja muude muusikapleierite populaarsus on kaasa toonud selle, et kuulmiskahjustuse juhtumite arv on teismeliste seas viimase 20 aastaga ligi kolmandiku võrra tõusnud.
kirjutas Sanne Suits , lisatud 11 august 2008
NaisteMaailm annab nõuandeid, milliseid terviseteste peaksid igal aastakümnel läbi tegema, et tervis võimalikult kaua vastu peaks.